KAUGTERAAPIA - kellele ja milleks?
​
Logopeedilist kaugteenust (ingl. telemedicine, telepractice) rakendatakse edukalt peamiselt sellistes riikides, kus vahemaad logopeedilist teenust pakkuvate kliinikute ja patsiendi elukoha vahel on pikad ning nõuavad seetõttu olulist ajalist lisaressurssi. Nt USAs on logopeedilist kaugteenust pakutud juba üle 20 aasta. On viidud läbi mitmeid teadusuuringuid, et välja selgitada, kuivõrd kaugteraapia on võrreldav kontaktipõhise teraapiaga. Mitmed kliinilised uuringud kinnitavad logopeedilise kaugteenuse efektiivust, mugavust ja kulutõhusust. [1] Mashima jt (2009) avaldasid metanalüüsi, mille eesmärgiks oli välja selgitada kaugteraapia positiivsed aspektid ja kitsaskohad. Analüüs hõlmas kokku 40 artiklit. Uurijad leidsid, et igat patsienti on vajalik kaugteraapia läbiviimise osas analüüsida individuaalselt. Peamised kriteeriumid kaugteraapia sobivuse osas hõlmavad (1) võimet käsitleda tehnoloogilisi seadmeid ja (2) suutlikkust istuda monitori ees. Väga häid tulemusi on kaugteraapia vorm näidanud kogeluse teraapias ja hääleteraapias. [2]
​
Loomulikult ei asenda kaugteenus 100%-liselt vahetut kontakti logopeediga. Eriti oluline on see väiksemate laste puhul, kelle jaoks logopeediline teraapia peaks ideaalis toimuma läbi suunatud mängulise tegevuse. Väiksemate laste vanemaid on kaugteenuse vormis võimalik nõustada, samuti viia läbi lapse kõne- ja tegevuse analüüsi eelnevalt salvestatud video- ja/või helifaili põhjal ning koostada vastavalt sellele teraapiaplaan. Molini-Avejonas jt (2015) on leidnud, et kaugteraapia on sobiv lastele vanuses alates 6ndast eluaastast (ehk 5-aastase või vanema lapse puhul). [3]
​
-----
[1] K. T. Houston, Telepractice in Speech-Language Pathology. Plural Publishing, 2013.
[2] P. A. Mashima ja C. R. Doarn, „Overview of telehealth activities in speech-language pathology“, Telemed. J. E-Health Off. J. Am. Telemed. Assoc., kd 14, nr 10, lk 1101–1117, dets 2008, doi: 10.1089/tmj.2008.0080
[3] D. R. Molini-Avejonas, S. Rondon-Melo, C. A. de L. H. Amato, ja A. G. Samelli, „A systematic review of the use of telehealth in speech, language and hearing sciences“, J. Telemed. Telecare, kd 21, nr 7, lk 367–376, okt 2015, doi: 10.1177/1357633X15583215.
​
​