KÕNEHÄIRED
HÄÄLEHÄIRED
Hääl on põhiliseks töövahendiks juhtidel, teenindajatel, õpetajatel, lauljatel, müügiesindajatel, ettevõtjatel jt. Liigsest häälekasutusest tingitult võib hääl väsida, tekivad ülepinged kõripiirkonnas ja muutused häälepaeltel. Väsinud hääl muutub kähedaks ja katkendlikuks. Logopeediliste harjutustega on võimalik ülepingeid vähendada ja häälepaelte sulgu parandada.
KÕNEARENGU PROBLEEMID
Lapsega mänguvaljakul liivakooke tehes on nii mõnigi lapsevanem märganud, et kui üks 3-aastane laps räägib juba pikkade lausetega, siis teisel on raskusi isegi lihtsamate soovide väljendamisega. Kui lapse kõne ei arene või tundub, et ta ei saa talle suunatud lihtsamatest korraldustest aru, siis tasuks konsulteerida logopeediga. Logopeedilt võib nõu küsida kindasti ka juba enne lapse 3ndat sünnipäeva. Lisaks on vajalik välja selgitada, kas ja kuidas laps kuuleb.
KOGELUS
Kogelusega on tegemist siis, kui kõnes ilmnevad takistused (häälikute/silpide kordused, venitused või blokid), mis mõjutavad inimese igapäevast suhtlemist. Kiirel kõnearengu perioodil võib lastel esineda füsioloogilist kogelust. See küll tavaliselt möödub, kuid siiski võiks siingi pidada nõu logopeediga.
AFAASIA
Kõige sagedamini tekib afaasia insuldi tagajärjel. Inimese keelesüsteem laguneb ning kahjustuda võivad mitmed keelelised ja/või kõnelised oskused, s.h kõne mõistmine. Oluline on alustada logopeedilise teraapiaga võimalikult vara. Oluline roll afaasiaga inimese taastumisel on tema tugisüsteemil.
MÜOFUNKTSIONAALSED PUUDED
Kui ninahingamine on takistatud, tingituna näiteks suurenenud adenoidist, hakkab laps hingama suu kaudu. Suuhingamine võib põhjustada neelamismustri häirumist, hambakaarte suhte anomaaliaid ja/või hääldusprobleeme. Puhkeolekus (nt magades või televiisorit vaadates) peab olema lapse suu kinni ning hingamine toimuma nina kaudu.
RESONANTSIPUUDED
Resonantsipuue avaldub hääles esineva kinnise või lahtise ninakõlana või siis keerulisema kombinatsiooniga neist kahest. Resonantsipuude võib tingida näiteks ninaneelus olev suurenenud adenoid (kinnine ninakõla) või pehme suulae düsfunktsioon (lahtine ninakõla, s.t liiga palju õhku läheb rääkides ninna). Nii kinnine kui lahtine ninakõla võivad omakorda põhjustada erinevaid hääldus- ja keelelise arengu probleeme.
NEELAMISHÄIRED
Neelamishäired võivad esineda nii lastel kui täiskasvanutel sageli mõne teise haiguse süptomina. Neelamishäire korral on oht, et toit ja/või jook satub hingamisteedesse ja sealt edasi kopsudesse. Neelamishäire korral võib tekkida söömise ajal või söömise järgselt köha. Vaikse aspiratsiooni korral aga ei pruugi neelamishäiret isegi märgata olla.
KÕNEMOTOORIKA PUUDED
Kõnemotoorika puueteks on kõige sagedamini düsartria ja apraksia. Kõneledes sooritab inimene mitmeid kiireid üksteisele õigesti järgnevaid oraalmotoorika liigutusi. Iga hääliku hääldamiseks on kindel viis ja koht. Apraksia ja düsartria korral teab inimene tavaliselt täpselt, mida ja kuidas ta öelda tahab, kuid häirunud liigutusahela tõttu ei kulge hääldamine ladusalt ning vestluspartner ei pruugi seetõttu öeldut mõista.
HÄÄLDUSPUUDED
Häälduspuudeid on väga erinevaid. Kõige levinum on mõne üksikhääliku hääldamise raskus. Eesti laste kõnesse ilmuvad /k/-, /s/-, /r/- ja täppidega häälikud teistest häälikutest hiljem. Oluline on seejuures märgata ja hinnata, mis põhjusel mõne hääliku õige hääldamine on lapse jaoks keeruline. Tegemist võib olla väga lihtsalt korrigeeritava probleemiga.
LUGEMIS- JA KIRJUTAMISRASKUSED
Lugemis- ja kirjutamisoskuste saavutamiseks on vajalik omandada nende eeloskused. Tavaliselt kujunevad need lastel raskusteta (nt kuulevad nad ära, millise häälikuga sõna algab, mitu häälikut on sõnas jms), kuid mõnele lapsele on neid metakeelelisi oskusi vaja eraldi õpetada.